Sobivas kasvukohas ning õige hoolduse korral kindlustab
roosipõõsas õieilu vähemalt viieks aastaks, kuid sageli kümneks ja enamakski aastaks.
Istutamine
Aiaroose istutatakse Eestis tavapäraselt maist augusti lõpuni.
Roosid edenevad hästi kohevas, viljakas aiamullas. Liivast või savist
maad saab parandada kui segada pinnasesse küllaldaselt
kasvuturvast või kompostmulda.
Roosipeenar kujundatakse enamasti kahe- või kolmerealisena. Dekoratiivsed
paljuõielised kobarroosid ning väärisroosid istutatakse taimede vahega 40 kuni
50 cm. Kõrged põõsasroosid ehk fontäänroosid paigutatakse
murusse üksteise suhtes vähemalt meetriste vahedega. Seejuures peaks
põõsa vahetusse ümbrusse jääma 60 kuni 80 cm laiune rohuvaba mullasõõr.
Seinaääri kaunistavad väänroosid istutada katuseräästast väljapoole ning mitte ligemale kui
70 cm vundamendist. Väänrooside omavaheline kaugus peaks olema 1 kuni 2 m.
Eksklusiivseid tüviroose istutatakse enamasti üksikult, kuid spaleeristutuse korral
on sobiv vahemaa 2m.
Istutamisel eemaldatakse kilekonteiner ja paigutatakse istik mulda nii,
et pookekoht jääks nelja kuni viie sentimeetri sügavuselt mulla alla.
Peale mahaistutamist tuleb istik korralikult läbi kasta ning juurtepealne muld kõbla või
käsihargiga kobestada.
Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral võib istutamist nädala või
enamgi edasi lükata. Kilekonteineris hoitava istiku eest tuleb
aga tähelepanelikult hoolt kanda. Taime peab korrapäraselt kastma ning
hoidma päikesepaistelises kohas. Näiteks aknalaual või kasvuhoones.
Pea meeles! :
Roosid vajavad kasvuks palju päikest (vähemalt 6 tundi) ja õhuruumi
Roose ei tohi istutada seisva veega kasvukohta või otse katuseräästa alla
Uue taime istutamisel endise roosi istutusauku tuleb vana muld välja vahetada 45 cm sügavuselt ning kuni 1m raadiuses.
Hooldus kasvuperioodil
Moodsad roosisordid on võrdlemisi vastupidavad, kuid neil esineb
ebasoodsate ilmastikutingimuste või sobimatu kasvukeskkonna mõjul
lehehaigusi ja putukkahjureid.
Kahjuritõrjeks on eriti sobivad uued laiaspektrilised preparaadid "Decis","Danadim" ja "Fastac", mida on saadaval
meie paremates aiapoodides.
Roosilehed hoiab läikivatena ja õied säravatena lehehaiguste vastu kasutatavad vahendid "Score" ja "Previcur".
Nii lehehaiguste kui kahjurite vastu võitlemisel kehtib reegel, mida varem
ravimist alustada, seda parem on tulemus. Lehehaiguste puhul tuleks olla
eriti tähelepanelik hilissuvel.
Tagasilõikamine
Roosivõrsed õitsevad aktiivselt üksnes paari aasta vältel, seejärel
võrse taandareneb ning alt hakkavad peale kasvama uued. Iga-aastase lõikamise
eesmärgiks on vabaneda vanadest
võrsetest ning stimuleerida noorte, tugevate ja tervete võrsete arengut.
Roose lõigatakse sügisel peale õitsemise lõppemist või
kevadel enne lehtede tärkamist, kuid peale suuremate öökülmade möödumist.
Eesti tingimustes vastavalt kas oktoobris või aprillis.
Lõikamisel tuleb eemaldada eeskätt surnud, haiged ja nõrgad oksad.
Metsikud võrsed eemaldada juurekohale võimalikult lähedalt.
(A) Mõõdukat lõikamist vajavad praktiliselt kõik aias kasvavad
dekoratiiv- ja väärisroosid.
Võrsed lõigatakse tagasi umbes poole pikkuse ulatuses.
Nõrgad oksad lõigatakse veelgi lühemaks. Lõikekoht peaks jääma
umbes 1 cm võrse välisküljele jäävast silmast ülalpoole.
Oksi tuleks ka harvendada jättes 4-7 võrset põõsa kohta.
Dekoratiivrooside korral piisab kui kõik võrsed lõigata maha ühepikkuselt,
jättes võrsele 4-6 punga.
(B) Kergema lõikamise korral, näiteks pargirooside puhul, kärbitakse võrseid ühe kolmandiku ulatuses. Nõrgemat
tagasilõikamist ei soovitata siiski teha mitmel järjestikusel aastal. Kuigi õied ilmuvad varem,
halveneb seetõttu
rooside õitsemisaktiivsus. Nõrk tagasilõikus sobib
kõrgemakasvuliste rooside, sealhulgas pargirooside puhul.
(C) Väänroose reeglina tagasi ei lõigata ning neil säilitatakse mahapainutatuna võrsed kogu pikkuses. Eemaldatakse üksnes surnud (mustjaspruunid) ja haiged osad.
Talveks katmine
Põhjamaine Maarjamaa talv pole rooside kasvatamisel probleemiks, kui toimite järgmiselt:
Lõigake peenraroosid oktoobri algul ning
kuhjake muld roosi juurte ümber 15-25 sentimeetri kõrguselt üles.
Väänroose mitte lõigata, vaid pikemad võrsed ettevaatlikult maha
painutada. Järk-järgult tüve maadligi painutades valmistatakse talvekatmiseks ette ka tüviroose. (vt pilt)
Paigaldada ülesmullatud roositaimede kohale 30 kuni 40 cm kõrgusele
puit-, metall- või plastikkaared. Kaared katta armeeritud kilega
(müügil majapidamiskauplustes koormakatte nime all). Ehitatud kiletunneli
mõlemasse otsa tuleks jätta tuulutusavad, mis saavad talve jooksul lumega kaetud.
Väiksema roosiaia saab talve vastu kindlustada ka tavapäraste
kuuseokste abil, kuid samaväärset külmatõrjet see ülaltoodud variandiga
võrreldes ei paku.
Vastupidavad pargiroosid ei nõua põhjalikumat talveks valmistumist.
Piisab kui sügisel kärpida võrsete otsi viie kuni kümne
sentimeetri võrra. Talvel kuhjata lumi roosivõrsetele.
Kevadel, enamasti aprillis, tuleks talvine kuivkate eemaldada.
Roosipõõsaste vahele puistata liitväetist vastavalt konkreetse
kasutatava väetissegu juhendile. Talveks kuhjatud muld tasandatakse
ning sellega on roosipeenrad uue õitsehooaja alguseks ette
valmistatud.
VIDEOD! Peenraroosi katmine
Väänroosi katmine
Tüviroosi katmine
Mis saab potiroosidest talvel?
KKK:
Õpetage, kuidas tuleb aiavaasi, amplisse vm istutatud roosi talvel hooldada?
Imetletud ja armastatud aedrooside kasutusvõimalused on viimastel aastatel meilgi tunduvalt avardunud.
Seda tänu sellele, et müügile on jõudnud väga dekoratiivsed patio- ja pinnakatteroosid.
Need roosid lubavad ka meie põhjamaises kliimas järele teha mõnda Vahemere ääres nähtud
aiakujunduselementi. Saate need roosid kasvama panna potidesse, suurtesse konteineritesse-aiavaasidesse
ja isegi amplitesse. Nad on uhked pilgupüüdjad elamu trepil ja terrassil või näiteks kõrgemal postamendil.
Kaubanduses liigituvad need põnevad uustulnukad kasvukujust olenevalt potiroosideks, kaskaadroosideks ja
meil veel vähe levinud fontäänroosideks. Tugeva kasvuga ja laiuvad kaskaadroosid moodustavad suures vaasis
kauni rippuvate okstega kuhiku. Fontäänroosid on kompaktse koonusja kasvukujuga ja sellisena paistavad nad
eemalt vaadates tihedalt õisi täis sambana.
Eestis on probleemiks selliste rooside talvitumine, sest kasvukohale jäetult hukkuvad nad kindlasti, kui temperatuur
langeb alla –12°. Olen aga kogenud, et kõik roosisõbrad, kes on end hooldusnõuetega kurssi viinud, saavad
kaunitaride ületalve hoidmisega kenasti hakkama.
TALVEL KELDRIS VÕI KATTE ALL KRUNDIS
Patio-, poti- ja ripprooside talvekorda seadmiseks tuleb pärast
esimesi öökülmi nende rooside võrseid ühe kolmandiku võrra kärpida ja ka lehed eemaldada.
Enne püsikülmade algust peate ära otsustama, kas hoiate oma roosid ületalve jahedas ruumis (kelder, garaa˛,
abiruum) või peate nad aeda jätma. Ruumis talvitumise põhitingimus on see, et seal peab temperatuur kogu aeg
püsima –3 ja +3 kraadi vahel. Ruum, kuhu roosid nende kasvunõus hoiule viite, võib olla pime.
Kui temperatuur tõuseb seal aga üle 4°, siis ergutab see roosi juba veebruaris kasvule ja tulemused võivad
olla kurvad. Liiga kõrge temperatuur on sisetalvitusel roosile kõige ohtlikum.
Kui teil sobiva temperatuuriga ruumi pole, üritage roose talvitada aias. Selleks valige varjuline koht, kuhu tavaliselt
hästi lund koguneb. Kevadel ei tohi see paik aga liigvee alla jääda.
Võtke roosid koos tiheda mullapalliga kasvunõudest välja ja kaevake nad valitud kohas varasemast veidi sügavamalt
mulda. Siis puistake lehdeteta roosidele üks ämbritäis kuiva kasvuturvast. Ühele ruutmeetrile mahub sedasi 4–6 roosi.
Enne lume tulekut katke nii ettevalmistatud roosid hingamist võimaldava tumeda peenrakanga, puukasti või muu sellisega.
Katte servadesse jätke kindlasti väikesed tuulutusavad. Maal peate katte alla kindluse mõttes panema ka rotimürki.
Siseruumis talvitunud roosid tuleb valgesse kohta paigutada aprilli keskel, siis on nende pungad 1–2 cm pikkused. Õue
võite roosid viia aprilli lõpus. Arvestage aga, et –3° öökülm võib rikkuda noori võrsetippe.
Maas katte all talvitunud roosid võite aprilli lõpus jälle kasvunõusse istutada. Nii ruumis kui väljas talvitunud roosid
võiks uueks hooajaks istutada kümnendiku võrra suuremasse nõusse. Sinna lisage kindlasti ka värsket mulda. Kui
noored võrsed on 4–5 cm pikkused, kosutage taimi lilleväetise lahusega.
Meie tingimustes on patio- ja amplirooside keskmine iga 4–5 aastat, seejärel tuleb taimi noorendada (see teema
nõuab omaette selgitust) või uued istikud muretseda.